Nipi ajaloost

Olles ühe meie ühise tuttava poja sünnipäeval sattusime sõbraga põnevasse jutuajamisse. Vaadates mängumaal hullavaid lapsi hakkasime kommenteerima, et mis võiks olla teisiti. Arvasime, et suudaksime teha põnevama koha. Vestlusega liitus mu kunagine klassivend, kes paiskaski õhku mõtte, millest kogu asi alguse sai:
“Seda juttu on ju tore kuulata, aga mis kasu on vaid jutust!”
“Kas arvad, et me ei saaks hakkama või?” Nii oligi mõte idanema pandud!

Muidugi läks sellest lausest veel palju aega, kuni Nipi mängumaa oma uksed avas. Esimene pidu oli 12. detsembril 2004. Algusest peale võtsime põhimõtteks, et kõike, mida teevad lapsed, peavad teha saama ka täiskasvanud. Ehk otse öeldes peab täiskasvanutel olema sama lõbus kui nende lastel.

Praeguseks ongi vanematel võimalik proovida kõike, mida teevad nende lapsed! Nad saavad hüpata, ronida ja roomata. Olgu öeldud, et 4m kõrgusest ronimisredelist on üles kribinud üks 72-aastane vanaema ja 75-aastane vanaisa! Kõige noorem, kes julgestusköie ja turvahälli abiga sama tegi, oli vaid kuuekuune. Vanemaid ja vanavanemaid, kes on hüpanud saltosid, roninud ronimisseinal ja pugenud labürintides, ei jaksa kokku lugedagi!
Lastest rääkimata.